- Kursuste kalender
Menu
Keeleõpe on ümbritsetud paljude väärarusaamade ja müütidega, mis võivad tekitada hirmu või valeootusi keele omandamise protsessi suhtes. Nii mõnigi neist müütidest on levinud aastakümneid ning mõnikord mõjutavad need inimese motivatsiooni ja usku oma võimesse uusi keeli õppida.
Tegelikkuses on keeleõpe aga palju paindlikum ja tõhusam, kui esmapilgul tundub. Alljärgnevalt lükkame ümber mõned suuremad keeleõppe müüdid ja uurime, mis on nende taga peituv tõde.
Müüt: Paljud usuvad, et keele õppimine on noorte inimeste pärusmaa ja vanuse suurenedes muutub see üha keerulisemaks. Levinud on arvamus, et ainult lapsed suudavad kiiresti ja tõhusalt keelt omandada.
Tõde: Vastab tõele, et lapsed õpivad keelt sageli loomulikult ja kiiresti tänu keelekümblusele. Samas ei tähenda see, et täiskasvanud ei suudaks keelt omandada. Tegelikult on täiskasvanutel mitmeid eeliseid, mis noortel õpilastel puuduvad.
Täiskasvanutel on paremad analüüsi- ja probleemilahendamisoskused. Need aitavad neil grammatikat ja sõnavara kiiremini omandada. Vanus ei ole määrav tegur keele omandamise võimekuses. Ka uuringud on näidanud, et vanemad inimesed saavad väga edukalt uute keelte omandamisega hakkama.
Keeleõppe tõhusus sõltub pigem õppemeetoditest ja regulaarsusest kui vanusest. Kui õpid keelt pidevalt ja motiveeritult, suudad keelt omandada igas vanuses. Vanusega kaasneb ka oskus seostada uut teavet olemasoleva kogemusega, mis võib õppimist hoopis hõlbustada.
Müüt: Keele omandamine on ainult “keeleandega” inimestele. Teisisõnu ainult need, kellel on loomupärane võimekus keeli õppida, saavad tõhusalt uusi keeli omandada.
Tõde: Osadel inimestel võib tõesti olla loomulik kalduvus keeli kiiremini ja paremini omandada. Siiski ei tähenda see, et teised seda ei suudaks. Keeleõpe on oskus, mida saab arendada ja täiustada praktikaga.
Ei ole olemas ühtegi teaduslikku tõestust, mis kinnitaks, et ainult keeleanne määrab keele omandamise võimekuse. Palju olulisemad on tõhusad õpiharjumused, regulaarne praktika ja õpikeskkond.
Samuti on keeleõpe seotud motivatsiooni ja järjepidevusega. Kui oled valmis keelt praktiseerima, isegi kui see esialgu tundub keeruline, arened kiiresti. Oluline on usaldada protsessi ja mitte võrrelda end teistega. Igal inimesel on erinev õppimise tempo.
Müüt: Inimene saab keelt tõeliselt omandada ainult siis, kui elab riigis, kus seda keelt räägitakse. Ilma keelekümbluseta ei ole võimalik keelt tõhusalt õppida.
Tõde: Keele sihtriigis elamine kindlasti kiirendab õppimist. See ei ole aga sugugi ainus viis keelt omandada. Tänapäeval on keeleõppeks olemas arvukalt virtuaalseid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldavad õppida keelt ka kodust lahkumata.
Keeleõppe rakendused, veebipõhised keelekursused, kaasõpilastega vestlemine interneti kaudu ja filmid või -podcastid õpitavas keeles, on kõik tõhusad vahendid keele omandamiseks.
Oluline on pidev kokkupuude keelega, isegi kui sa ei ela sihtriigis. Kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine on kõik võimalikud isegi virtuaalses keskkonnas, ning tänu tehnoloogia arengule on keeleõpe kättesaadav kõigile.
Müüt: Keeleõppe keskmes on grammatika. Kui ei keskendu grammatika selgeks saamisele, ei ole võimalik keelt korralikult rääkida või kirjutada.
Tõde: Grammatika on kindlasti keele oluline osa. Keeleõpe on siiski palju laiem kui lihtsalt grammatikareeglite tundmine. Paljud inimesed võivad mõista keele grammatikat suurepäraselt. Neil võib aga olla raskusi rääkimisel või keele kasutamisel igapäevastes olukordades. Keeleõppes on oluline tasakaalustatult arendada nelja peamist oskust: rääkimine, kuulamine, kirjutamine ja lugemine.
Lisaks on kommunikatiivne pädevus tähtis. See tähendab oskust suhelda ja keelt rakendada praktilistes situatsioonides, kus grammatikat ei pea alati perfektselt järgima. Keeleõppes on oluline praktika ja keele kasutamine reaalsetes olukordades, mitte ainult grammatiliste harjutuste lahendamine.
Müüt: Keele õppimine on ajamahukas ja vajab pidevat süvenemist, mida paljudel inimestel pole võimalik oma igapäevaellu mahutada.
Tõde: Keeleõpe ei pea olema ajamahukas, kui läheneda sellele tõhusalt ja süsteemselt. Tegelikult piisab isegi 10-15 minutist päevas, et järk-järgult keelt omandada. Keeleõppe rakendused ja lühikesed harjutused on suurepärased viisid keele õppimise integreerimiseks tihedasse ajakavva.
Mikroõppimine, kus õpid väikestes, kuid järjepidevates kogustes, on paljudele inimestele väga efektiivne viis keele õppimiseks. Väikesed sammud viivad ajapikku suurte tulemusteni. Oluline on hoida õppimist järjepidevana ja mitte loobuda. Seda isegi siis, kui sul pole võimalik igapäevaselt pikalt aega, et õppele pühenduda.
Müüt: Kui sa ei räägi keelt perfektselt, pole mõtet seda õppida. Veatult keelt rääkida on õppimise peamine eesmärk.
Tõde: Keeleõppe üks suurimaid eesmärke on tõhus suhtlemine, mitte täiuslikkus. Vead on osa õppimisprotsessist. Isegi keeleoskuse kõrgeimal tasemel olevad inimesed teevad aeg-ajalt vigu. Tõhus keeleõpe põhineb julgel suhtlemisel ja praktilisel keele kasutamisel.
Keeleõppijad peaksid keskenduma suhtlusoskuse arendamisele ja enesekindlusele. Vähem rõhku tuleks panna perfektsele hääldusele või grammatilistele õigekeelsustele. Perfektsionism võib hoopis takistada keele omandamist. See tekitab hirmu ja ebakindlust, mis omakorda pärsib õppimist.
Keeleõppega on seotud palju müüte, mis võivad tekitada väärarusaamu ja segadust. Oluline on teada, et keeleõpe on kättesaadav kõigile, olenemata vanusest, andest või ajagraafikust. Tõhusad õpiharjumused, motiveeritus ja järjepidev praktika on edukuse võti. Unustame müüdid, mis piiravad meie usku oma võimekusse keeli õppida.
Oleme kindlalt püsinud oma teel. Keeltekool Sugesto on Eesti vanimaid, järjepidevalt ainult täiskasvanute keelekoolitust ja õpetajate täiendkoolitust pakkuv erakool Eestis.
