- Kursuste kalender
B1-tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolituse kogumaht on 256 akadeemilist tundi, millest 128 tundi on kontaktõpet ja 128 tundi iseseisvat tööd.
Õpe koosneb 2 moodulist: moodul 1 (B1.1), moodul 2 (B1.2). Mõlema mooduli maht on 64 auditoorset ja 64 iseseisva töö tundi.
B1-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 ja 2.
Sugesto OÜ
Keeleõpe
Euroopa Keeleõppe Raamdokument (CEFR) – eesti keele B1 taseme keeleoskusnõuded.
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus”
Täiskasvanud, kes vastavad vähemalt ühele järgnevale tingimusele:
Vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel. Õppeaasta jooksul kursusele juurde liituda soovijatele võimaldatakse proovitund ning õppejõud viib vajadusel läbi taseme sobivustesti. Kooli võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku või suulise registreerimistaotluse.
Tasemetest koosneb kirjalikust (lugemine, grammatika) ja suulisest osast. Testi ülesanded põhinevad CERF B1 taseme kirjeldustel ja HARNO näidisülesannetel. Hindamine toimub standardse hindamisjuhendi alusel.
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Kui õpe toimub täielikult või osaliselt veebikeskkonnas, kehtivad järgmised täiendavad tingimused:
a) Digivahendite olemasolu
Õppijal peab olema:
• arvuti (laua- või sülearvuti);
• nutitelefon üksi ei ole piisav kõikide osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse kujundamiseks;
• stabiilne internetiühendus;
• töötav mikrofon ja kaamera.
b) Digipädevus ja veebikeskkonna kasutamine
Õppijal:
• on valmisolek kasutada veebipõhiseid õppekeskkondi (nt Zoom, Microsoft Teams või muu sarnane keskkond);
• on elementaarsed digioskused (nt liitumine veebitunniga, mikrofoni ja kaamera kasutamine, failide avamine ja esitamine);
• vajadusel võimaldatakse enne õppetöö algust juhendamist veebikeskkonna kasutamiseks.
c) Õppimiskeskkond
Õppijal peab olema:
• võimalus osaleda veebitundides rahulikus ja õppimist toetavas füüsilises keskkonnas;
• võimalus keskenduda õppetööle ilma häirivate teguriteta.
d) Teavitamine enne õppetöö algust
Õppijale edastatakse enne koolituse algust:
• teave kasutatavate veebikeskkondade kohta;
• tehnilised nõuded (seadmed, internet, tarkvara);
• juhised veebitundides osalemiseks;
• info õppekorralduse ja õppemeetodite kohta.
See võimaldab õppijal hinnata oma valmisolekut veebipõhises õppes osalemiseks. Õppijale antakse enne koolituse algust täpne info kasutatavate veebikeskkondade, tehniliste nõuete ja õppekorralduse kohta, et võimaldada teadlikku otsust õppetöös osalemiseks.
B1-taseme moodul 1 (B1.1) kogumaht on 128 akadeemilist tundi, millest 64 tundi on kontaktõpet ja 64 tundi iseseisvat tööd.
Õppijate arv grupis: kuni 15.
Õpe toimub 2–4 korda nädalas (vastavalt grupi graafikule).
Koolituse lõpuks omandada keeleoskuse tase B1.1 ning saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundid ja jätkata õppimist tasemele B1.2 (moodul 2) – iseseisev keelekasutaja.
Luua tugev alus B1 taseme suhtlusoskusele: alus riigieksamiks ettevalmistamisele, igapäevane sõnavara, baasgrammatika, dialoogid, lugemise/kuulamise strateegiad ning kirjutamise oskus (ankeet, teade, e-kiri).
Mooduli B1.1 lõpuks õppija:
1. Mina ise ja minu pere
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine.
2. Haridus
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Keelteoskus.
3. Elukutse, amet ja töö
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused. Tööülesannete kirjeldamine. CV.
4. Söök ja jook
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Laua reserveerimine, menüü mõistmine, tellimine. Toitumisharjumused. Kombed söögilauas ja kõneetikett. Toitlustuskohtade reklaamide mõistmine. Erivajadused.
5. Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused. Vaba aega sisustava teenuse info ja lihtsate juhendite mõistmine. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine.
Grammatika
Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
Asesõna. Põhivormid.
Tegusõna. Pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon.
Muutumatud sõnad. Sidesõnad.
Küsisõnad
Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Tegemist on õppega, mis toimub 2–4 korda nädalas.
Auditoorne õpe
Keeltekool Sugesto õpetusmetoodika baseerub aktiivõppe parimale praktikale, järgides täiskasvanute õpistiile ja andragoogika põhimõtteid.
Keeleõpe toimub elulistes situatsioonides, läbi loovate rollimängude ja simulatsioonide. Kasutatakse palju paaris- ja rühmatööd, arutelusid, intervjueerimist, mõtete kaardistamist, lühipresentatsioone, dramatiseerimist ja teisi loovaid ülesandeid, mis motiveerivad õppijaid aktiivselt kaasa töötama. Positiivne, õppija motivatsiooni toetav õpikeskkond tugevdab õppija enesehinnangut ja annab talle eduelamuse juba esimesest tunnist. Sõnade, väljendite ja grammatika meeldejätmiseks kasutatakse erinevaid mälutehnikaid (kehakeelt, riimi ja rütmi jt).
Iseseisev töö
Jooksvad iseseisvad tööd tunnis õpitu kinnistamiseks läbi loovate ülesannete ja kuulamisharjutuste:
Õpe toimub Sugesto õpperuumides (või tunni alusel renditavates ruumides või veebikeskkonnas nt Zoom, Microsoft Teams või hübriidõppena). Ruumid on hubased ja toetavad, õppijatele sobiva mööbliga (laud).
Õpperuumid:
kaks õpperuumi (kuni 15 inimest)
valged ja hubased
reguleeritava lauapinnaga toolid
vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
Kasutatav tehnika:
internetiühendusega arvuti ja projektor
pabertahvel/valge tahvel
CD-mängija (vajadusel)
vaheajal kohv/tee ja vesi
ligipääsetavus õpperuumidele (lift)
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Veebipõhises õppes tagatakse õppijatele ja koolitajatele vajalik tarkvara ja riistvara kasutamise võimalus ning tehniline tugi.
Õppetöö toimub reaalajas (sünkroonne õpe) veebikeskkonnas, kus kasutatakse erinevaid digivahendeid (nt ekraani jagamine, vestlus, rühmatööruumid), et toetada aktiivset osalemist. Nutitelefon ei ole piisav kõikide keeleoskuse osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse puhul, õppijatel peab olema võimalus kasutada arvutit.
Veebipõhises õppes kasutatakse e-õppevahendeid ja -meetodeid, mis võimaldavad arendada kõiki keeleoskuse osaoskusi järgmiselt:
Rääkimine
• õppijad osalevad reaalajas aruteludes, dialoogides ja rollimängudes;
• kasutatakse paaris- ja rühmatöid (nt breakout room’id), kus õppijad harjutavad suhtlemist väiksemates gruppides;
• õppijad esitavad suulisi lühiettekandeid ja vastavad küsimustele;
• õpetaja annab suulist individuaalset tagasisidet.
Kuulamine
• kasutatakse audiosalvestisi ja videomaterjale (nt dialoogid, uudised, intervjuud);
• õppijad täidavad kuulamisülesandeid (nt küsimustele vastamine, põhisisu leidmine);
• kuulamisülesandeid analüüsitakse koos õpetajaga.
Lugemine
• õppijad loevad erinevaid tekste (nt artiklid, teated, e-kirjad) digikeskkonnas;
• tehakse tekstimõistmise ülesandeid (nt valikvastused, küsimused, kokkuvõtted);
• arutatakse tekstide sisu ja tähendust rühmas.
Kirjutamine
• õppijad koostavad kirjalikke töid arvutis (nt e-kirjad, kirjeldused, esseed vastavalt tasemele);
• kirjutamisülesanded esitatakse digikeskkonnas (nt Google Docs, Moodle, e-post);
• õpetaja annab kirjalikku tagasisidet (parandused, kommentaarid, soovitused);
• vajadusel tehakse kirjutamisülesandeid ka reaalajas tunnis (nt ajapiiranguga kirjutamine).
Tagasiside ja hindamine
• õpetaja annab jooksvalt suulist ja kirjalikku tagasisidet;
• kasutatakse nii individuaalset kui ka grupipõhist tagasisidet;
• hinnatakse õppija arengut kõigis osaoskustes.
Õppijate arv veebigrupis on piiratud (soovituslikult kuni 12 õppijat), et tagada iga õppija aktiivne osalemine ja individuaalne tähelepanu. Õpetaja jälgib õppijate osalemist ja kaasatust ning kohandab tegevusi vastavalt rühma vajadustele.
Põhiõpik: Mall Pesti „E nagu Eesti“.
Lisamaterjalid (valik):
kaardimäng „Alias“
Eesti teemaliste küsimustega mälumäng „Lauamäng EV100“
Kaartide komplekt „Saga“ juttude koostamiseks
Mall Pesti keelepiltide komplekt küsimuste moodustamiseks ja jutustamiseks erinevatel teemadel
Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut
M. Simmul, I. Mangus “Tere jälle!“
M. Simmul, I. Mangus „Tere taas!“
M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti“
M. Pesti „K nagu Kihnu“
L. Kingissepp, M. Kitsnik „Naljaga pooleks“
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik „Keel selgeks“
M. Kitsnik “Eesti keel B1, B2”
K. Saarso “Käsikäes”
L. Kingisepp, P. Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks”
e-õpe:
speakly.me
www.keeletee.ee
www.koolielu.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
(jm kooli valik)
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides. Moodul lõppeb testiga. Lõputest põhineb Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi B1 taseme kirjeldustel ning HARNO tasemeeksami ülesannete struktuuril. Test loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast. Mooduli läbimisel väljastatakse tõend.
Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, kursuse toimumise aeg, kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht akadeemilistes tundides. OÜ Sugesto registrikood ja registreerimisnumber EHIS- es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või OÜ Sugesto esindaja poolt. Tõendil on ka märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid. Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keeltekooli esindaja. Tõend väljastatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.
Kuulamine – saab aru küsimustest ja kuuldud info, raadio- ning telesaadete põhisisust.
Lugemine – mõistab tekstide sisu, saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldustest, saab aru tööga seotud sõnavarast ja tekstidest, lünkharjutuste tegemisel tunneb ära korrektse grammatilise vormi, arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.
Rääkimine – räägib ettevalmistuseta endast, oma perest, igapäevaelust ja tööst, plaanidest ja kavatsustest.
Kirjutamine – oskab koostada seostatud teksti, kirjeldada oma kogemusi ja muljeid, oskab moodustada grammatiliselt korrektseid lauseid.
Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti.
Kursus viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad (vähemalt 120 akadeemilist tundi täiskasvanute õpetamise kogemust).
Kursuse läbiviija, täiskasvanute koolitaja ehk õpetaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Õpetaja tagab õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud tegevused ning omab nõutavat pädevust.
Õppekava kinnitatud Keeleameti poolt 20.
