- Kursuste kalender
B2-tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolituse kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on kontaktõpet ja 250 tundi iseseisvat tööd.
Õpe koosneb 2 moodulist: moodul 1 (B2.1), moodul 2 (B2.2). Mõlema mooduli maht on 100 auditoorset ja 125 iseseisva töö tundi.
B2-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 ja 2.
Sugesto OÜ
Keeleõpe
Euroopa Keeleõppe Raamdokument (CEFR) – eesti keele B2 taseme keeleoskusnõuded.
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Anu-Reet Hausenberg jt “Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2- taseme eesti keele oskus”
Täiskasvanud, kes vastavad vähemalt ühele järgnevale tingimusele:
Vastuvõtt toimub registreerimistaotluste alusel. Õppeaasta jooksul kursusele juurde liituda soovijatele võimaldatakse proovitund ning õppejõud viib vajadusel läbi taseme sobivustesti. Kooli võetakse vastu soovijad, kes on esitanud kirjaliku või suulise registreerimistaotluse.
Tasemetest koosneb kirjalikust (lugemine, grammatika) ja suulisest osast. Testi ülesanded põhinevad CEFR B2 taseme kirjeldustel ja HARNO näidisülesannetel. Hindamine toimub standardse hindamisjuhendi alusel.
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Kui õpe toimub täielikult või osaliselt veebikeskkonnas, kehtivad järgmised täiendavad tingimused:
a) Digivahendite olemasolu
Õppijal peab olema:
• arvuti (laua- või sülearvuti);
• nutitelefon üksi ei ole piisav kõikide osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse kujundamiseks;
• stabiilne internetiühendus;
• töötav mikrofon ja kaamera.
b) Digipädevus ja veebikeskkonna kasutamine
Õppijal:
• on valmisolek kasutada veebipõhiseid õppekeskkondi (nt Zoom, Microsoft Teams või muu sarnane keskkond);
• on elementaarsed digioskused (nt liitumine veebitunniga, mikrofoni ja kaamera kasutamine, failide avamine ja esitamine);
• vajadusel võimaldatakse enne õppetöö algust juhendamist veebikeskkonna kasutamiseks.
c) Õppimiskeskkond
Õppijal peab olema:
• võimalus osaleda veebitundides rahulikus ja õppimist toetavas füüsilises keskkonnas;
• võimalus keskenduda õppetööle ilma häirivate teguriteta.
d) Teavitamine enne õppetöö algust
Õppijale edastatakse enne koolituse algust:
• teave kasutatavate veebikeskkondade kohta;
• tehnilised nõuded (seadmed, internet, tarkvara);
• juhised veebitundides osalemiseks;
• info õppekorralduse ja õppemeetodite kohta.
See võimaldab õppijal hinnata oma valmisolekut veebipõhises õppes osalemiseks. Õppijale antakse enne koolituse algust täpne info kasutatavate veebikeskkondade, tehniliste nõuete ja õppekorralduse kohta, et võimaldada teadlikku otsust õppetöös osalemiseks.
B2-taseme moodul 1 (B2.1) kogumaht on 225 akadeemilist tundi, millest 100 tundi on kontaktõpet ja 125 tundi iseseisvat tööd.
Õppijate arv grupis: kuni 15.
Õpe toimub 2–4 korda nädalas (vastavalt grupi graafikule).
Koolituse lõpuks omandada keeleoskuse tase B2.1 ning saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundid ja jätkata õppimist tasemele B2.2 (moodul 2).
Luua tugev alus B2 taseme suhtlusoskusele: alus riigieksamiks ettevalmistamisele, igapäevane sõnavara, baasgrammatika, dialoogid, lugemise/kuulamise strateegiad ning kirjutamise oskus (ankeet, teade, e-kiri).
Koolituse lõpus õppija:
1. Mina ja teised. Saatused ja elulood
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Peretraditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.
2. Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Suhtlusoskus. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.
3. Töö ja töösuhted
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.
4. Teenindus ja kaubandus
Postiteenused, pangateenused, poed ja kaubanduskeskused, kindlustus, iluteenused jne. Kõneetikett teenindusasutustes. Info oma tegevuse, töömeetodite, teenuse liikide ja vahendite kohta. Võrdlemine. Juhendite ja reklaamide mõistmine. Eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Pretensioon. Järelepärimine.
5. Vaba aeg ja ajaviide
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus.
6. Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.
Grammatika
Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga, i- mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad.
Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
Küsisõnad.
Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Tegemist on õppega, mis toimub 2-4 korda nädalas.
Auditoorne õpe
Keeltekool Sugesto õpetusmetoodika baseerub aktiivõppe parimale praktikale, järgides täiskasvanute õpistiile ja andragoogika põhimõtteid.
Keeleõpe toimub elulistes situatsioonides, läbi loovate rollimängude ja simulatsioonide. Kasutatakse palju paaris- ja rühmatööd, arutelusid, intervjueerimist, argumenteerimist, mõtete kaardistamist, presentatsioone, dramatiseerimist ja teisi loovaid ülesandeid, mis motiveerivad õppijaid aktiivselt kaasa töötama. Positiivne, õppija motivatsiooni toetav õpikeskkond tugevdab õppija enesehinnangut ja annab talle eduelamuse juba esimesest tunnist. Sõnade, väljendite ja grammatika meeldejätmiseks kasutame erinevaid mälutehnikaid (kehakeelt, riimi ja rütmi, jt.).
Iseseisev töö
Õpe toimub Sugesto õpperuumides (või tunni alusel renditavates ruumides või veebikeskkonnas nt Zoom, Microsoft Teams või hübriidõppena). Ruumid on hubased ja toetavad, õppijatele sobiva mööbliga (laud).
Õpperuumid:
kaks õpperuumi (kuni 15 inimest)
valged ja hubased
reguleeritava lauapinnaga toolid
vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
Kasutatav tehnika:
internetiühendusega arvuti ja projektor
pabertahvel/valge tahvel
CD-mängija (vajadusel)
vaheajal kohv/tee ja vesi
ligipääsetavus õpperuumidele (lift)
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Veebipõhises õppes tagatakse õppijatele ja koolitajatele vajalik tarkvara ja riistvara kasutamise võimalus ning tehniline tugi.
Õppetöö toimub reaalajas (sünkroonne õpe) veebikeskkonnas, kus kasutatakse erinevaid digivahendeid (nt ekraani jagamine, vestlus, rühmatööruumid), et toetada aktiivset osalemist. Nutitelefon ei ole piisav kõikide keeleoskuse osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse puhul, õppijatel peab olema võimalus kasutada arvutit.
Veebipõhises õppes kasutatakse e-õppevahendeid ja -meetodeid, mis võimaldavad arendada kõiki keeleoskuse osaoskusi järgmiselt:
Rääkimine
• õppijad osalevad reaalajas aruteludes, dialoogides ja rollimängudes;
• kasutatakse paaris- ja rühmatöid (nt breakout room’id), kus õppijad harjutavad suhtlemist väiksemates gruppides;
• õppijad esitavad suulisi lühiettekandeid ja vastavad küsimustele;
• õpetaja annab suulist individuaalset tagasisidet.
Kuulamine
• kasutatakse audiosalvestisi ja videomaterjale (nt dialoogid, uudised, intervjuud);
• õppijad täidavad kuulamisülesandeid (nt küsimustele vastamine, põhisisu leidmine);
• kuulamisülesandeid analüüsitakse koos õpetajaga.
Lugemine
• õppijad loevad erinevaid tekste (nt artiklid, teated, e-kirjad) digikeskkonnas;
• tehakse tekstimõistmise ülesandeid (nt valikvastused, küsimused, kokkuvõtted);
• arutatakse tekstide sisu ja tähendust rühmas.
Kirjutamine
• õppijad koostavad kirjalikke töid arvutis (nt e-kirjad, kirjeldused, esseed vastavalt tasemele);
• kirjutamisülesanded esitatakse digikeskkonnas (nt Google Docs, Moodle, e-post);
• õpetaja annab kirjalikku tagasisidet (parandused, kommentaarid, soovitused);
• vajadusel tehakse kirjutamisülesandeid ka reaalajas tunnis (nt ajapiiranguga kirjutamine).
Tagasiside ja hindamine
• õpetaja annab jooksvalt suulist ja kirjalikku tagasisidet;
• kasutatakse nii individuaalset kui ka grupipõhist tagasisidet;
• hinnatakse õppija arengut kõigis osaoskustes.
Õppijate arv veebigrupis on piiratud (soovituslikult kuni 12 õppijat), et tagada iga õppija aktiivne osalemine ja individuaalne tähelepanu. Õpetaja jälgib õppijate osalemist ja kaasatust ning kohandab tegevusi vastavalt rühma vajadustele.
Põhiõpik on Mall Pesti „K nagu Kihnu“.
Lisamaterjalid:
kaartide komplekt „Saga“ juttude koostamiseks;
Mall Pesti keelepiltide komplekt küsimuste moodustamiseks ja jutustamiseks erinevatel teemadel;
Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”;
Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”;
Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat”;
Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut;
Mall Pesti, Helve Ahi “T nagu Tallinn”;
Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed”;
Inga Mangus, Merge Simmul “Tere taas”;
Martin Ehala, Mare Kitsnik “Praktiline eesti keel”;
Maie Sooneste “Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium”;
Mare Kitsnik “Eesti keel B1, B2”;
Kristi Saarso “Käsikäes“;
Aino Siirak, Annelii Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“;
Aino Siirak, Annelii Juhkama “ Süvenda ja täienda oma eesti keele oskust“;
Raili Pool „Eesti keele verbirektsioone“;
Leelo Kingisepp, Piret Kärtner “Mängime ja keel saab selgeks!”;
meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine(ajaleheartiklid, uudised, dokumentaalfilmid);
mängufilmid: “Seenelkäik”, “Mandariinid”, “1944”, „Nipernaadi“, „Kevad“, „Suvi“
e-õppe materjalid:
Eesti-vene sõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/evs/index.cgi
Vene-eesti sõnaraamat. https://eki.ee/dict/ves/
Eesti keele põhisõnavara sõnastik. http://www.eki.ee/dict/psv/
Õigekeelsussõnaraamat. https://www.eki.ee/dict/qs/
Eesti keele ja kultuuri kursused. Harjutused B2-tasemele. https://keeleweb2.ut.ee/
www.keeletee.ee
Eesti keele tasemetestid harjutamiseks. http://web.meis.ee/testest/
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides.
Moodul lõppeb testiga. Lõputest põhineb Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi B2 taseme kirjeldustel ning HARNO tasemeeksami ülesannete struktuuril. Test loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast.
Mooduli läbimisel väljastatakse tõend. Tõendil on kirjas õppija nimi ja isikukood, kursuse toimumise aeg, kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht akadeemilistes tundides. OÜ Sugesto registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tõend on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või OÜ Sugesto esindaja poolt. Tõendil on ka märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid. Tõend kursusel osalemise kohta väljastatakse õppija soovil ka siis, kui õpitulemusi ei saavutatud (lõputesti ei sooritatud), kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keeltekooli esindaja. Tõend väljastatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.
Kuulamine: saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest jne
Lugemine: saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast
Rääkimine: räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti
Kirjutamine: oskab koostada pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat
Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti
Kursus viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad (vähemalt 120 akadeemilist tundi täiskasvanute õpetamise kogemust).
Kursuse läbiviija, täiskasvanute koolitaja ehk õpetaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Õpetaja tagab õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud tegevused ning omab nõutavat pädevust.
Õppekava kinnitatud Keeleameti poolt 20.
