- Kursuste kalender
C1-tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud täiendkoolituse kogumaht on 450 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on kontaktõpet ja 250 tundi iseseisvat tööd.
Õpe koosneb 2 moodulist: moodul 1 (C1.1), moodul 2 (C1.2). Mõlema mooduli maht on 100 auditoorset ja 125 iseseisva töö tundi.
C1-tasemeeksami ettevalmistamiseks on vajalik läbida moodulid 1 ja 2.
Sugesto OÜ
Keeleõpe
Euroopa Keeleõppe Raamdokument (CEFR) – eesti keele C1 taseme keeleoskusnõuded.
“Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne 2023”
Krista Kerge “Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus”
Täiskasvanud õppijad, kes soovivad omandada eesti keelt C1tasemel. Õppijate vastuvõtt toimub registreerimistaotluse alusel.
Täiskasvanud, kes vastavad vähemalt ühele järgnevale tingimusele:
Tasemetest koosneb kirjalikust (lugemine, grammatika) ja suulisest osast. Testi ülesanded põhinevad CERF C1 taseme kirjeldustel ja HARNO näidisülesannetel. Hindamine toimub standardse hindamisjuhendi alusel.
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Kui õpe toimub täielikult või osaliselt veebikeskkonnas, kehtivad järgmised täiendavad tingimused:
a) Digivahendite olemasolu
Õppijal peab olema:
• arvuti (laua- või sülearvuti);
• nutitelefon üksi ei ole piisav kõikide osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse kujundamiseks;
• stabiilne internetiühendus;
• töötav mikrofon ja kaamera.
b) Digipädevus ja veebikeskkonna kasutamine
Õppijal:
• on valmisolek kasutada veebipõhiseid õppekeskkondi (nt Zoom, Microsoft Teams või muu sarnane keskkond);
• on elementaarsed digioskused (nt liitumine veebitunniga, mikrofoni ja kaamera kasutamine, failide avamine ja esitamine);
• vajadusel võimaldatakse enne õppetöö algust juhendamist veebikeskkonna kasutamiseks.
c) Õppimiskeskkond
Õppijal peab olema:
• võimalus osaleda veebitundides rahulikus ja õppimist toetavas füüsilises keskkonnas;
• võimalus keskenduda õppetööle ilma häirivate teguriteta.
d) Teavitamine enne õppetöö algust
Õppijale edastatakse enne koolituse algust:
• teave kasutatavate veebikeskkondade kohta;
• tehnilised nõuded (seadmed, internet, tarkvara);
• juhised veebitundides osalemiseks;
• info õppekorralduse ja õppemeetodite kohta.
See võimaldab õppijal hinnata oma valmisolekut veebipõhises õppes osalemiseks. Õppijale antakse enne koolituse algust täpne info kasutatavate veebikeskkondade, tehniliste nõuete ja õppekorralduse kohta, et võimaldada teadlikku otsust õppetöös osalemiseks.
C1-taseme moodul 2 (C1.2) kogumaht on 255 akadeemilist tundi, millest 100 tundi on kontaktõpet ja 125 tundi iseseisvat tööd.
Õppijate arv grupis: kuni 15.
Õpe toimub 2–4 korda nädalas (vastavalt grupi graafikule).
Omandada eesti keele oskus C1 tasemel, mis võimaldab eesti keeles spontaanselt, ladusalt ja vajaliku nüansirikkusega suhelda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Omandada keeleoskus tase C1.2 – vilunud keelekasutaja (moodul 2 teemade ulatuses).
Koolituse lõpus õppija:
1. Tervis ja eluviis
Tervishoid. Tervisekontroll. E-tervis. Alternatiivmeditsiin. Allergiad. Elukvaliteet. Tööstress. Läbipõlemine. Harrastussport. Rekreatsioon. Test ja selle analüüs.
2. Elukeskkond. Liiklus
Keskkonnakaitse. Loodushoid. “ Teeme ära“ jt keskkonnaprojektid. Prügi. Ökotoit ja selle tootmine. Jätkusuutlik areng. Eesti tuntumad loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Eesti linnud, loomad, taimed. Liiklus. Tunnistuse andmine. Seletuskiri.
3. Inimestevahelised suhted. Tähtpäevad
Isiksuse väljakujunemine, iseseisvumine. Erinevad peretüübid. Peretraditsioonid. Suhted, kombed peres, tööl, eri kultuurides. Rahvakalender. Keelestiili valik.
4. Eluase ja kinnisvara
Kodu otsimine ja ostmine. Pangalaen. Dokumentatsioon. Naabrivalve. Korteriühistu. Elukeskkond ja taristu. Elektriseadmed. Juhendid.
5. Riik ja ühiskond. Avalikud asutused
Riigikaitse. Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Kodanikuaktiivsus ja ettevõtlikkus. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Asjaajamine ametiasutustes. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Riigieelarve ja valimised. Keelestiili valik. Sõnavara
6. Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.
Grammatika
Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I- mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
Küsisõnad.
C1-taseme eesti keele kursusel arendatakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivõppemeetodeid, nagu dialoogid, rollimängud, väitlused ja muud grupi- ja paaristööd, aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks, loovkirjutusülesandeid kirjaliku eneseväljenduse arendamiseks. Õpitu ellurakendamiseks tuleb iseseisvalt eestikeelses keskkonnas praktilisi ülesandeid lahendada.
Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Tegemist on õppega, mis toimub 2-4 korda nädalas. Auditoorne õpe:
Auditoorne õpe
Keeltekool Sugesto õpetusmetoodika baseerub aktiivõppe parimale praktikale, järgides täiskasvanute õpistiile ja andragoogika põhimõtteid.
Auditoorses õppes on põhirõhk kõne ja selle mõistmise arendamisel, eestikeelse väitlusoskuse edendamisel ning grammatikapeensuste selgitamisel. Keeleõpe toimub elulistes situatsioonides, läbi loovate rollimängude ja simulatsioonide. Kasutatakse palju paaris- ja rühmatööd, arutelusid, intervjueerimist, argumenteerimist, mõtete kaardistamist, presentatsioone, dramatiseerimist ja teisi loovaid ülesandeid, mis motiveerivad õppijaid aktiivselt kaasa töötama. Positiivne, õppija motivatsiooni toetav õpikeskkond tugevdab õppija enesehinnangut ja annab talle eduelamuse juba esimesest tunnist. Sõnade, väljendite ja grammatika meeldejätmiseks kasutame erinevaid mälutehnikaid (kehakeelt, riimi ja rütmi, jt.).
Iseseisev töö
Iseseisvalt jäetakse koju õppida sõnavara, teha grammatikaharjutusi ja pikemaid kirjalikke loovtöid, lisaks on vaja jälgida eestikeelseid tele- ja raadiosaateid, lugeda keerukamaid ajakirjanduslikke, ametialaseid ja erialaseid tekste, tänapäeva Eesti proosakirjandust ning praktiseerida kõnekeelt eesti keele kandjatega:
Õpe toimub Sugesto õpperuumides (või tunni alusel renditavates ruumides või veebikeskkonnas nt Zoom, Microsoft Teams või hübriidõppena). Ruumid on hubased ja toetavad, õppijatele sobiva mööbliga (laud).
Õpperuumid:
kaks õpperuumi (kuni 15 inimest)
valged ja hubased
reguleeritava lauapinnaga toolid
vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele
Kasutatav tehnika:
internetiühendusega arvuti ja projektor
pabertahvel/valge tahvel
CD-mängija (vajadusel)
vaheajal kohv/tee ja vesi
ligipääsetavus õpperuumidele (lift)
Täiendavad tingimused veebipõhise (nt Zoom, Microsoft Teams või muu õppekeskkond) või hübriidõppe korral.
Veebipõhises õppes tagatakse õppijatele ja koolitajatele vajalik tarkvara ja riistvara kasutamise võimalus ning tehniline tugi.
Õppetöö toimub reaalajas (sünkroonne õpe) veebikeskkonnas, kus kasutatakse erinevaid digivahendeid (nt ekraani jagamine, vestlus, rühmatööruumid), et toetada aktiivset osalemist. Nutitelefon ei ole piisav kõikide keeleoskuse osaoskuste arendamiseks, eriti kirjutamisoskuse puhul, õppijatel peab olema võimalus kasutada arvutit.
Veebipõhises õppes kasutatakse e-õppevahendeid ja -meetodeid, mis võimaldavad arendada kõiki keeleoskuse osaoskusi järgmiselt:
Rääkimine
• õppijad osalevad reaalajas aruteludes, dialoogides ja rollimängudes;
• kasutatakse paaris- ja rühmatöid (nt breakout room’id), kus õppijad harjutavad suhtlemist väiksemates gruppides;
• õppijad esitavad suulisi lühiettekandeid ja vastavad küsimustele;
• õpetaja annab suulist individuaalset tagasisidet.
Kuulamine
• kasutatakse audiosalvestisi ja videomaterjale (nt dialoogid, uudised, intervjuud);
• õppijad täidavad kuulamisülesandeid (nt küsimustele vastamine, põhisisu leidmine);
• kuulamisülesandeid analüüsitakse koos õpetajaga.
Lugemine
• õppijad loevad erinevaid tekste (nt artiklid, teated, e-kirjad) digikeskkonnas;
• tehakse tekstimõistmise ülesandeid (nt valikvastused, küsimused, kokkuvõtted);
• arutatakse tekstide sisu ja tähendust rühmas.
Kirjutamine
• õppijad koostavad kirjalikke töid arvutis (nt e-kirjad, kirjeldused, esseed vastavalt tasemele);
• kirjutamisülesanded esitatakse digikeskkonnas (nt Google Docs, Moodle, e-post);
• õpetaja annab kirjalikku tagasisidet (parandused, kommentaarid, soovitused);
• vajadusel tehakse kirjutamisülesandeid ka reaalajas tunnis (nt ajapiiranguga kirjutamine).
Tagasiside ja hindamine
• õpetaja annab jooksvalt suulist ja kirjalikku tagasisidet;
• kasutatakse nii individuaalset kui ka grupipõhist tagasisidet;
• hinnatakse õppija arengut kõigis osaoskustes.
Õppijate arv veebigrupis on piiratud (soovituslikult kuni 12 õppijat), et tagada iga õppija aktiivne osalemine ja individuaalne tähelepanu. Õpetaja jälgib õppijate osalemist ja kaasatust ning kohandab tegevusi vastavalt rühma vajadustele.
Põhiõpik: M. Kitsnik, „Praktiline eesti keel teise keelena B2, C1”, 2013 või M. Pesti, „T nagu Tallinn”, 2013
Kursuse lisamaterjalid:
M. Rüütli, E. Viilipus „Eesti keel vene õppekeelega gümnaasimile”, 2002
M. Pesti, H. Ahi „K nagu Kihnu“, 2018
https://www.keeletee.ee/coursemap
http://www.keeleveeb.ee
http://kohanemisprogramm.tlu.ee
https://www.integratsioon.ee/raamatukogu
https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
M. Pesti, H. Ahi „L nagu lugemik”, 2011
M. Pesti, „T nagu Tallinn”, 2007
Eesti Keele Sihtasutus 2014 „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, Eesti Keele Instituut
Eesti Keele Sihtasutus 2009 „Eesti keele seletav sõnaraamat”
Eesti Keele Instituut 2007. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. „Eesti keele käsiraamat”
Eesti Keele Sihtasutus 2013 „Eesti õigekeelsussõnaraamat”
Veebimaterjalid päevakajalistel ja muudel väitlusteemadel.
Eesti filmid („Viimne reliikvia”, „Kevade”, „Suvi”, „1944” jt), estraadiklassika, Eesti rahvalaul, koorilaul, kaasaegne eesti poppmuusika ja rahvamuusika (Vennaskond, Apelsin, Liisi Koikson, Trad Attack, Mari Kalkun, jt).
Valiktekste tänapäeva eesti kirjandusest. Sõnavara, grammatika, õppekeskkond, meetodid, materjalid ja lõpetamine (täismahus)
Sõnavara
Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 70% auditoorsetes tundides.
Moodul lõppeb testiga. Lõputest põhineb Euroopa ühtse keeleoskussüsteemi C1 taseme kirjeldustel ning HARNO tasemeeksami ülesannete struktuuril. Test loetakse sooritatuks, kui õppija saavutab kokku vähemalt 60% maksimaalsest punktisummast. Lisaks tuleb sooritada koolitusfirmasisene C1 taseme lõpueksam, mis hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
Tunnistusel on kirjas õppija nimi ja isikukood, kursuse toimumise aeg, kursuse ja õppekava nimetus, kursuse maht akadeemilistes tundides. OÜ Sugesto registrikood ja registreerimisnumber EHIS-es, tegevusloa number ja kuupäev. Tunnistus on allkirjastatud kursuse läbi viinud õpetaja või OÜ Sugesto esindaja poolt. Tunnistusel on ka märgitud omandatud õpiväljundid ja õpiväljundite saavutatuse hindamise viisid. Tunnistus väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes tundides. Tõendi allkirjastab keeltekooli esindaja. Tunnistus väljastatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt.Tunnistus kogu C1-taseme kursuse läbimise kohta väljastatakse, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud st, et õppija on osalenud mõlemas moodulis vähemalt 70% kontakttundides ja sooritanud lõputestid.
Kuulamine: saab aru pikematest kõnedest, ettekannetest, teleuudistest, filmidest jne. Hindamiseks kuulab lõiku uudistest ja vastab küsimustele põhisisu kohta.
Lugemine: saab aru arvamusartiklitest ja kaasaegsest ilukirjandusest, saab aru ka keerukamatest grammatilistest nüanssidest ja sõnavarast, saab aru pikematest ja keerulistest tekstidest ning erialastest artiklitest vajades võimalust teksti korduvalt lugeda. Hindamiseks kontrollitakse veel ametlikust dokumendist arusaamist valikvastuste harjutusega või tekstijärgsete küsimustega.
Rääkimine: räägib ladusalt emakeelena kõnelevate inimestega, osaleb aruteludes aktuaalsetel ja tööteemalistel, väljendab ja põhjendab oma seisukohti. Esineb lühiettekande või sõnavõtuga, millega näitab vestluse, vaba mõttevahetuse ja eesmärgipärase koostöö oskust.
Kirjutamine: oskab koostada pikki ja detailseid kirju, esseesid, aruandeid jne, kommenteerida ja põhjendada oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat. koostab artikli, kus kommenteerib ja põhjendab oma seisukohti, kasutab küllalt korrektset grammatikat.
Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti.
Kursus viivad läbi eesti filoloogid, eesti keele kui võõrkeele õpetajad või muu filoloogilise hariduse ja/või täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad (vähemalt 120 akadeemilist tundi täiskasvanute õpetamise kogemust).
Kursuse läbiviija, täiskasvanute koolitaja ehk õpetaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust. Õpetaja tagab õppe eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks vajalikud tegevused ning omab nõutavat pädevust.
Õppekava kinnitatud Keeleameti poolt 20.
